Kuidas lubada JavaScript oma brauseris

Käes on põnev aeg - JavaScripti kasutus on viimaste aastate jooksul muutunud kitsa ringi teadmisest oluliseks veebiarenduse oskuseks. Tänaseks on JavaScript saanud veebis nii hädavajalikuks, et enamik veebibrausereid kasutab selle käivitamiseks pühendatud mootorit.

JavaScript on suurepärane veebis kasutatav tehnoloogia ning selle väljalülitamine kõikidel saitidel ei ole kunagi soovitatav. Enamik populaarseid saite põhineb JavaScriptil, mis tähendab, et nad kasutavad seda interaktiivsete funktsioonide käitamiseks, mis pakuvad meeldivat kasutuskogemust.

Väljalülitatud JavaScriptiga ei suuda teie brauser käitada ega kuvada interaktiivseid elemente nagu reklaambännerid, animatsioonid või heli. Hea uudis on aga see, et JavaScripti aktiveerimine on üsna lihtne. Lisaks on olemas konkreetsed viisid JavaScripti väljalülitamiseks saidipõhiselt, selle asemel et lülitada see täielikult välja.

Niisiis, kui olete brauseris JavaScripti välja lülitanud ja soovite selle nüüd uuesti sisse lülitada, oleme siin, et aidata. Oleme koostanud selle juhendi, mis tutvustab JavaScripti aktiveerimist kuues enimkasutatavas brauseris. Lisaks tutvustame ka, mis on JavaScript, milleks seda kasutatakse ja mida saab JavaScriptiga tegelikult teha.

Microsoft Edge

Internet Explorer

Mozilla Firefox

Google Chrome

Opera

Apple Safari

Brave

Arc

Vivaldi

DuckDuckGo

Javascript is enabled in your web browser. If you disable JavaScript, this text will change.

Juhised veebiarendajatele

Võiksite kaaluda sellele saidile linkimist, et juhendada skripte keelanud kasutajaid, kuidas lubada JavaScripti kuues enimkasutatavas brauseris. Võite alloleva koodi vabalt kasutada ja oma vajadustele kohandada.

<noscript>
Selle saidi täielikuks toimimiseks tuleb lubada JavaScript.
Siin on <a href="https://www.enablejavascript.io/">
juhised, kuidas lubada JavaScript oma veebibrauseris</a>.
</noscript>

Saidil enablejavascript.io optimeerime skripte keelanud kasutaja kogemust nii palju kui võimalik:

  • Teie brauseri juhised on paigutatud lehe ülaossa
  • Kõik pildid on kaasatud täismõõdus, et neid oleks lihtne sirvida

Soovime, et teie külastajad lubaksid JavaScripti sama palju kui teie ise!

Google Chrome

Google Chrome võimaldab JavaScripti globaalselt sisse-välja lülitada mõne klõpsuga. Siin on kõige kiirem tee:

  1. Klõpsake Chrome'i paremas ülanurgas kolme täpiga menüül.
  2. Avage Sätted → Privaatsus ja turvalisus → Saidi sätted.
  3. Kerige jaotiseni Sisu ja klõpsake JavaScript.
  4. Määrake Vaikekäitumine väärtusele "Saidid võivad kasutada JavaScripti".

Kiirtee: kleepige aadressiribale chrome://settings/content/javascript ja vajutage Enter, et hüpata otse lüliti juurde.

Klõpsake SIIN, et saada lisateavet JavaScripti kohta brauseris Google Chrome!

Chrome step 1 1
Chrome step 2 2
Chrome step 3 3
Chrome step 4 4
Chrome step 5 5
Chrome step 6 6

Internet Explorer

  1. Käivitage oma Internet Exploreri brauser ja avage uus aken.
  2. Klõpsake nuppu Tööriistad (Tools), mis asub tavaliselt menüüriba ülaosas. Seejärel valige kuvatavast loendist Interneti valikud (Internet Options). Selle valiku kiireks leidmiseks võite vajutada ka Alt-klahvi.
  3. Klõpsake Turvalisuse (Security) vahekaardil.
  4. Vajutage nuppu Kohandatud tase (Custom Level).
  5. Kerige lehel allapoole, kuni leiate pealkirja Skriptimine (Scripting).
  6. JavaScripti sisselülitamiseks valige Aktiivne skriptimine (Active Scripting).
  7. Klõpsake nuppu „OK“.
  8. Värskendage oma brauserit.

Klõpsake SIIN, et saada lisateavet JavaScripti kohta brauseris Internet Explorer!

On web browser menu click "Tools" icon and select "Internet Options". 1
In the "Internet Options" window select the "Security" tab. 2
On the "Security" tab click on the "Custom level..." button. 3
When the "Security Settings - Internet Zone" dialog window opens, look for the "Scripting" section. 4
In the "Active Scripting" item select "Enable". 5
When the "Warning!" window pops out asking "Are you sure you want to change the settings for this zone?" select "Yes". 6

Microsoft Edge

  1. Avage Microsoft Edge'i brauser.
  2. Klõpsake paremas ülanurgas kolme täpi ikoonil, et avada menüü.
  3. Valige menüüst kirje "Sätted".
  4. Klõpsake nüüd vasakpoolsel sätete paneelil "Küpsised ja saidi load".
  5. Valige "JavaScript".
  6. Lülitage sisse "Lubatud (soovitatav)".

Klõpsake SIIN, et JavaScriptist Microsoft Edge'is rohkem teada saada!

Edge step 1 1
Edge step 2 2
Edge step 3 3
Edge step 4 4
Edge step 5 5
Edge step 6 6

Mozilla Firefox

  1. Käivitage Mozilla Firefox ja avage aken.
  2. Kirjutage aadressiribale "about:config" ja vajutage Enter.
  3. Klõpsake hoiatuse all nupul "Aktsepteerin riski ja jätkan", et liikuda eelistuste otsingukasti.
  4. Sisestage eelistuste otsingukasti "javascript.enabled".
  5. Otsingutulemustes leidke kirje "javascript.enabled" ja lülitage JavaScript sisse.
  6. Värskendage brauserit.

Klõpsake SIIN, et JavaScriptist Firefoxis rohkem teada saada!

Firefox step 1 1
Firefox step 2 2
Firefox step 3 3
Firefox step 4 4
Firefox step 5 5
Firefox step 6 6

Opera

Opera põhineb Chromiumil, seega töötab JavaScripti lüliti samamoodi nagu Chrome'is. Kõige kiirem tee:

  1. Kleepige aadressiribale opera://settings/content/javascript.
  2. Vajutage Enter.
  3. Määrake Vaikekäitumine väärtusele Saidid võivad kasutada JavaScripti.

Sama voog töötab Opera GX-is.

Klõpsake SIIN, et saada lisateavet JavaScripti kohta brauseris Opera!

Opera step 1 1
Opera step 2 2
Opera step 3 3
Opera step 4 4
Opera step 5 5
Opera step 6 6

Apple Safari

  1. Minge seadme jaotisesse Tööriistad (Tools).
  2. Valige Eelistused (Preferences).
  3. Klõpsake turvaikooni.
  4. Märgistage ruut Luba JavaScript (Enable JavaScript).
  5. Taaskäivitage oma brauser.

Klõpsake SIIN, et saada lisateavet JavaScripti kohta brauseris Apple Safari!

Safari step 1 1
Safari step 2 2
Safari step 3 3
Safari step 4 4

Brave

  1. Avage Brave ja klõpsake paremas ülanurgas oleval kolme kriipsuga menüül.
  2. Valige Seaded.
  3. Klõpsake Privaatsus ja turvalisus → Saidi ja Shieldsi seaded.
  4. Kerige jaotisse Sisu ja klõpsake JavaScript.
  5. Valige Saidid võivad kasutada JavaScripti.
  6. Kui konkreetne sait endiselt ei tööta, klõpsake lõvi (Shields) ikoonil ja lülitage selle saidi jaoks välja Blokeeri skriptid.
Brave step 1 1
Brave step 2 2
Brave step 3 3
Brave step 4 4
Brave step 5 5
Brave step 6 6

Arc

  1. Avage Arc ja vajutage Cmd + , (Mac) või Ctrl + , (Windows), et avada Seaded.
  2. Klõpsake vahekaardil Profiilid.
  3. Kerige alla ja klõpsake Halda Chromiumi täpsemaid seadeid.
  4. Chromiumi seadetes klõpsake Privaatsus ja turvalisus → Saidi seaded → JavaScript.
  5. Valige Saidid võivad kasutada JavaScripti.
  6. Otsetee arc://settings/content/javascript avab otse selle lehe.
Arc step 1 1
Arc step 2 2
Arc step 3 3
Arc step 4 4
Arc step 5 5
Arc step 6 6

Vivaldi

  1. Avage Vivaldi ja vajutage Ctrl + F12 (Windows) või Cmd + , (Mac), et avada Seaded.
  2. Klõpsake vasakul külgribal Veebilehed.
  3. Kerige jaotisse Veebilehtede õigused ja klõpsake Halda õigusi.
  4. Sisu loendis klõpsake JavaScript.
  5. Valige Saidid võivad kasutada JavaScripti.
  6. Kui konkreetne sait endiselt ei tööta Vivaldis, klõpsake aadressiribal kilbi ikoonil ja vähendage selle saidi privaatsustaset.
Vivaldi step 1 1
Vivaldi step 2 2
Vivaldi step 3 3
Vivaldi step 4 4
Vivaldi step 5 5

DuckDuckGo

  1. iPhone'is või iPadis: avage iOS-i rakendus Seaded, puudutage Rakendused → Safari → Täpsemalt ja lülitage JavaScript sisse (see juhib kõiki iOS-i brausereid, sealhulgas DuckDuckGo'd).
  2. Androidis: DuckDuckGo rakenduses puudutage kolme punkti menüüd, valige Seaded ja leidke JavaScript-i lüliti jaotisest Hõlbustus või Saidi õigused.
  3. macOS-is või Windowsis: JavaScript on vaikimisi sees ja DuckDuckGo töölaua rakendustes pole üldist sisse/välja lülitit - selle asemel haldab privaatsust jälgijate blokeerija.
Duckduckgo step 1 1
Duckduckgo step 2 2
Duckduckgo step 3 3
Duckduckgo step 4 4
Duckduckgo step 5 5
Duckduckgo step 6 6

About

Mis on JavaScript?

JavaScript on "kliendipoolne" skriptikeel, mida kasutatakse peamiselt igasuguste dünaamiliste interaktsioonide loomiseks ja lisamiseks veebilehtedele. Tehnoloogiamaailma kiire arenguga on JavaScriptist saanud kaasaegse veebiarenduse nurgakivi.

See sobib hästi traditsiooniliste tarkvaradisaini keeltega ning sisaldab unikaalseid funktsioone, mis eristavad seda neist. Kui CSS ja HTML on keeled, mis lisavad veebilehtedele stiili ja struktuuri, siis JavaScript pakub veebilehtedele interaktiivseid elemente, mis parandavad kasutuskogemust.

Niisiis, kõik, mis muutub või hüppab teie seadmes esile ilma veebilehe taaslaadimiseta sirvimissessiooni ajal? Just, see on JavaScript.

Tänaseks on JavaScript nii muljetavaldav, et seda kasutavad kaasaegsed veebibrauserid nagu Google Chrome, Safari, Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Microsoft Edge ja teised. Populaarsed mobiilseadmed nagu Android ja iPhone suudavad samuti algselt käitada JavaScriptil põhinevaid brausereid ja rakendusi.

JavaScripti tööpõhimõtte mõistmine on lihtsam, kui te teate selle olulisust, nii et õpime rohkem.

JavaScripti ajalugu

On möödas 25 aastat sellest, kui loodi vaieldamatult üks enimkasutatavaid veebiarenduse koode. Interneti esiletõus on viinud JavaScripti kohtadesse, kuhu seda ei oldud kunagi ennustatud. Pärast väljaandmist pole JavaScript mitte ainult tugevdanud oma positsiooni võimsa programmeerimiskeelena, vaid omandanud ka uusi kasutusalasid kaasaegses veebiarenduses.

Inspireerituna keeltest Scheme, Java ja Self lõi JavaScripti 1995. aastal Brendan Eich, kui ta töötas ettevõttes Netscape Communications. 1990ndatel oli Netscape Communicationsil internetis märkimisväärne kohalolek tänu oma brauserile - Netscape Navigator - mida eelistati laialdaselt esimesele peavoolu veebibrauserile Mosaic.

Netscape Communicationsi kaasasutaja oli Marc Andreessen, kes oli osa Illinoisi Ülikooli arendajate meeskonnast, mis töötas 1993. aastal Mosaic brauseri projekti kallal. Kuna veeb kogus populaarsust, võistlesid tehnoloogiaettevõtted, et arendada internetis kõige tõhusamat brauserit.

Microsoft sai sellest aru ja algatas Internet Exploreri projekti, et võtta interneti kontroll Netscape'ilt üle. See tekitas Microsofti ja Netscape'i vahel ägeda brauserite sõja brauseriturul ülemvõimu saavutamiseks.

Tol ajal soovisid veebiarendajad skriptikeelt, et luua või lisada veebilehtedele dünaamilisi funktsioone. Esialgu vaatasid nad Java poole, kuid lõpuks mõisteti, et kasutuskogemuse parandamiseks on vaja midagi paindlikumat.

Netscape mõistis seda ja nägi ette kerget skriptikeelt, mis võimaldaks veebiarendajatel lisada veebilehtedele interaktiivseid funktsioone. Aeg oli kriitiline ja siis astus pildile JavaScripti isa.

1995. aastal palkas Netscape Brendan Eichi, et luua ja rakendada dünaamiline keel nende Netscape Navigator 2.0 brauseri väljaandmiseks. See projekt oli Eichile kiireloomuline ülesanne. Siiski nägi ta selles võimalust töötada millegagi, mille vastu tal oli kirg, ja liitus Netscape'iga. Nii sündis kerge skriptikeele idee. Eich nimetas selle Mochaks, kuid hiljem nimetati ümber Live Scriptiks. Vaid kümne päevaga arendas Eich välja töötava prototüübi, mis oli valmis rakendamiseks Netscape Navigator 2.0 Beta brauseris.

Et säilitada oma ülemvõimu brauseriturul, nõustus Netscape Sun Microsystemsiga partnerlust sõlmima - nemad olid programmeerimiskeele Java arendajad. See liit tähendas, et Sun Microsystems sai kasutada Netscape Navigatorit veebi tarneplatvormina, et teha Java kättesaadavaks Java kogukonnale.

1996. aastal, peaaegu aasta hiljem, nimetati Live Script lõpuks ümber JavaScriptiks turunduse strateegiana, et saavutada heakskiit Java kogukonnas. JavaScripti tutvustati Netscape Navigator 2.0 brauseris kliendipoolsete väikeste projektide skriptikeelena, samal ajal kui Java edendati spetsialiseeritud tööriistana muljetavaldavate veebilahenduste arendamiseks.

Pärast seda pööras Microsoft JavaScripti pöördprojekteerimise teel ümber, et arendada välja oma kohandatud versioon Internet Explorer 3 jaoks. See nimetati JScriptiks, et vältida juriidilisi probleeme Sun Microsystemsiga, kes omas Java kaubamärki ja oli selle Netscape'ile litsentsinud.

Puhas, paindlik ja arendajatele mittepõhinevatele kasutajatele kättesaadav, JavaScript (ja JScript) olid hullult populaarsed, muutes veebilehed interaktiivsemaks ning dünaamilisemaks.

Kahjuks hakkasid mõlemad teenima negatiivset mainet madala sisenemisbarjääri tõttu, mis tähendas, et inimesed said kirjutada koodilõike vähese või puuduva teadmisega sellest, mida nad teevad. Lisaks kasutati JavaScripti sageli inimeste tüütamiseks (hüpikreklaamid, brauseri tuvastamine jne) selle asemel, et nende kogemust parandada.

Märkimisväärne vastus selle probleemi lahendamiseks tuli ECMA standardimise kujul. Netscape ja Sun Microsystems esitasid dokumentatsiooni JavaScripti standardimiseks ECMA Internationalile, kes hakkaks standardit haldama. Standardimine oli oluline samm ja suurepärane otsus nii uue keele jaoks.

See avas JavaScripti laiemale publikule ja võimaldas arendajatel kaasa rääkida skriptikeele arengus. Standardimine teenis ka eesmärki hoida kontrolli all neid, kes kasutasid koodi negatiivsetel eesmärkidel. Et vältida Sun'i Java kaubamärgi rikkumist, otsustas ECMA komitee nimetada standarditud keele ECMAScriptiks.

See põhjustas veelgi rohkem arusaamatusi, kuid lõpuks kasutati ECMAScripti viitamiseks spetsifikatsioonile ja JavaScripti kasutati (ning kasutatakse tänini) viitamiseks skriptikeelele.

Milleks JavaScripti kasutatakse?

JavaScripti kasutamine on pärast selle väljaandmist aastate jooksul muutunud. Siinkohal ilmselt mõtlete, et kuidas küll üks 10 päevaga välja töötatud skriptikeel on suutnud Internetti täielikult muuta. Siit saate teada, kuidas:

Dünaamilised veebilehed

JavaScripti kasutatakse dünaamiliste interaktsioonide nagu üleminekuelementide ja funktsioonide lisamiseks veebilehtedele. Samuti võimaldab see kasutajatel laadida uusi pilte ja objekte, ilma et veebilehte oleks vaja aja jooksul värskendada.

Veebi- ja mobiilirakenduste arendus

Üks JavaScripti võimsamaid külgi on see, et see sisaldab ulatuslikku valikut teeke ja raamistikke, mida saab kasutada platvormideüleste veebi- ja mobiilirakenduste loomiseks.

Mängude arendus

JavaScript suudab ka veebipõhiseid mänge ehitada. See sisaldab hulgaliselt teeke ja raamistikke, mida inimesed saavad kasutada 2D- või 3D-mängude loomiseks.

Serveripõhised lahendused

Lisaks veebisaitidele ja rakenduste arendusele saavad arendajad kasutada JavaScripti tugevate veebiserverite ja taustarenduse loomiseks Node.js abil.

JavaScripti lubamise eelised

Teie brauseris JavaScripti lubamise eeliseid on tunduvalt rohkem kui puudusi, nagu näitab ka selle tähtsus ja levinud kasutamine Internetis. JavaScripti lubamisel naudite järgmisi eeliseid:

Interaktiivsemad veebisaidid

Juurdepääs interaktiivsematele veebisaitidele ja liidestele nagu animatsioonid, videod, reklaambännerid ja muud kaasaegse veebikogemuse põhielemendid.

Suurem kiirus

JavaScript on kliendipoolne skript, mis kiirendab veebilehe kasutaja interaktiivsust, kuna see vähendab serveripäringuid.

Vähendatud serverikoormus

Kuna JavaScript töötab kliendipoolselt, vähendab see serveriga ühenduse loomiseks kuluvat aega, mis omakorda säästab nii ribalaiust kui ka koormust.

JavaScripti piirangud

Kuigi JavaScripti saab kasutada paljudel viisidel veebilehtede ja kasutaja interaktiivsuse parandamiseks, on ka väikseid asju, mida JavaScript ei suuda. Siin tutvume mõnede JavaScripti piirangutega:

  1. JavaScripti suurim piirang on see, et tal pole ühtset emaorganit, mis vastutaks rakendamise eest.
  2. JavaScript ei suuda kaitsta teie lehe lähtekoodi ega pilte. See tähendab, et teie veebilehe pildid saab lihtsalt alla laadida selle lehe vaataja seadmesse.
  3. JavaScriptil pole mingeid mitmeprotsessoriga seotud võimalusi. Seega puudub tal kontroll mälu üle.
  4. Lõpuks ei suuda JavaScript pääseda ligi teises domeenis hostitud veebilehtedele. Kuigi kasutaja saab samaaegselt vaadata erinevatest domeenidest pärit veebilehti, ei pääse ühe domeeni veebilehel jooksev JavaScript ligi teise domeeni veebilehe andmetele.

Kuidas JavaScripti kasutamine keelata

JavaScripti lubamisel oma brauseris on tohutuid eeliseid, kuid siiski võivad kasutajad mingil hetkel soovida seda turvalisuse huvides ajutiselt keelata. JavaScripti saab keelata enamikes kaasaegsetes brauserites, näiteks Mozilla Firefox, Google Chrome, Opera, Safari, Microsoft Edge ja Internet Explorer. 

Kui olete JavaScripti kasutamsie brauseris keelanud, tähendab see, et olete JavaScripti varem keelanud või see pole teie brauseris olnud vaikimisi lubatud. Kui JavaScripti kasutamine on lubatud, lugege, kuidas see oma seadme eelistatud brauseris keelata.

Google Chrome

  1. Avage Google Chrome'i brauser.
  2. Klõpsake menüüikoonil (kolm täppi), mis tavaliselt asub teie brauseri ülanurgas.
  3. Klõpsake "Sätted".
  4. Klõpsake nüüd vasakpoolsel külgribal "Privaatsus ja turvalisus".
  5. Privaatsuse ja turvalisuse all puudutage nuppu "Saidi sätted".
  6. Leidke jaotis "JavaScript" ja valige keelamine.
  7. Klõpsake valmis ja taaskäivitage Chrome'i brauser.

Klõpsake SIIN, et JavaScriptist Google Chrome'is rohkem teada saada!

Mozilla Firefox

  1. Avage oma Mozilla Firefoxi brauser.
  2. Trükkige aadressiribale „about:config” ja vajutage klahvi Sisesta (Enter).
  3. Nõustuge ekraanile ilmuva riskile tähelepanu juhtiva teatisega.
  4. Trükkige otsinguribale „javascript.enabled” ja lülitage sisse otsingust tulenevad valikud.
  5. Kui läbisite eelnimetatud sammud, olete JavaScripti oma Firefoxi brauseris edukalt keelanud.

Siret Tamm Siret Tamm Updated: 2024-03-14
Olen tegutsenud vabakutselise tõlkijana 3,5 aastat. Olles õppinud 17 aastat pidevalt inglise keelt nii koolis kui ka spetsiaalsete täiendkursustena ülikoolis, olen omandanud kõrgtasemel inglise keele oskuse.
Read more >